Antropotseen Inimene on maapeal pika aja jooksul välja kujunenud. Tahes tahtmata oleme keskkonna ja ökosüsteemi osa. Kõik maapeale tegevus ja tulemused sõltuvad meist endist. Kas inimene teab mis suund on kõige ning mida võiks oluliseks pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit...
tulekut edasi lükata vaid paarituhande aasta võrra, mis on geoloogilisel ajaskaalal märkamatu suurus. Optimistlikumad teadlased (kellel on tihti ka soojad sidemed erinevate suurkorporatsioonidega) usuvad siiski, et inimeste leidlikkus on lõputu, mõni uus tehniline leiutis paneb peagi asja paika ja inimene on kuningas igavesti edasi. 6 3. Antropotseeni mõju mõõtmine Et võiksime rääkida uuest geoloogilisest ajastust (Antropotseenist), tuleb maapõuest leida kindlad markerid või piirid, mis kinnitaksid, et eelmine ajastu (Holotseen) on lõppenud. Sellega tegelebki hetkel rahvusvaheline stratigraafia komisjon (geoloogiliste ajastute defineerimise eest vastutav ühendus), kes peaks Antropotseeni kui uue geoloogilise ajastu saatuse otsustama 2016. aastaks. Sobivate geoloogiliste markerite leidmisel peavad olema täidetud mitmed tingimused: markeri materjal peab olema selline, mida saaks otseselt
annaabi.ee 
