Sotsiaal ja õigusfilosoofia
religioosse vormi). Ühiskonna paljud funktsioonid on koondatud mütoloogia alla.
Kõik normid üheväärilised ning ei eristata moraali ja juriidilisi norme, kõik need
on jumalast antud. Normide rikkumisel ootas inimesi karistus.
Religioon kasvas välja loodusjõudude austamisest, mida personfitseeritija tõsteti
jumalaiks. Need nö jumalad sai kommete ja moraali alguseks, nende kaitsjateks
ja kättemaksjateks; pikka aega puudus kriitika ja kahtlus nende osas.
Kreeklaste jumalad olid antropomorfses vormis, jumalate käsitlus arenes välja
indoeuroopa rahvaste usulistest arusaamadest. Selle põhjal kujundasid oma
usundi ka roomlased.
*Ühiskonnaelu peab 6-5 saj eKr olema kooskõlas eetilis-religioossete normidega.
Ühiskonda ei eristatud riigist kuni 18. sajandini, kuigi tsiviilühiskonna mõiste
tulenes juba antiigist. Inimese kõrgeim eesmärk oli toimida kooskõlas asjade
üldise korra ehk logosega. Sel ajal hakkas ka hõimuaristokraatia asenduma
demokraatiaga.
annaabi.ee 
