Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
kuuluvate nähtuste seletamiseks tuleb paradoksi kasutada ka siin, sest see on ainud adekvaatne
viis kirjeldada nende muidu kirjeldamatut loomust. (JUNG 1979:70) Selle argumendiga võime
ka lõpetada Jungi poleemika kirikuisade vastu.
,,Näib nõnda, et manilaste dualism muutis kirikuisad esmakordselt teadlikuks faktist, et seni,
kuigi seda selgelt tajumata, olid nad alati kindlalt uskunud kurja substantsiaalsust. Selline
äkiline äratundmine võis vabalt neid viia ohtlikult antropomorfsele veendumusele, et mida
inimene ei suuda ühendada, seda ei suuda ka Jumal ühendada." (JUNG 1979:58)
Nagu öeldud- Jung ei loobunud oma kummalistest teoloogilistest vaadetest elu lõpuni.
4.4. Hea ja kurja küsimuse kokkuvõte
Mis ikkagi sundis Jungi nii tugevasti kaitsma Kurja kui printsiibi substantsiaalsust? Nagu juba
selgitatud, oli üheks põhjuseks kindlasti see, et mõlemat kategooriat on selgel kujul vaja
loogilise mõtlemise tarvis. Teine põhjus oli antropoloogiline
annaabi.ee 
