Visuaalne antropoloogia loengud
nähtus maailmas.
Gardner ei teinud filmitavatega koostööd, ei näidanud neile filme jne.
Tema tuntuim film on Forest of Bliss 1986 mis senimaani ärritab antropolooge, tekitab küsimusi, millega
tegu on. Film on filmitud Indias Benares linnas, kuhu õige hindu peab minema surema. Filmis ei seletata
mitte midagi, seega ei saa pihta, millest seal räägiti. Gardneri puhul tuleb esile just kunsti ja teaduse
vahekorra küsimus. Järjest enam mõjut. antropoloogiateadust see kui hästi sa kirjutad, filmid just kunsti
küsimus. Gardner ütleb otse välja, et tema teeb kunsti. Ta viimased filmid rääkisidki kunstnikest.
Antropoloogia peakski kirjeldama selliseid asju, mida on väga raske kirjeldada teatud filosoofilisi
teemasid, nt surm. See film on katse selle teemaga antropoloogiliselt tegeleda.
Tagasi J.Marshalli juurde. Ta tahtis teha midagi hoopis teistsugust kui narratiivne interpreteeriv film
busmani jahimeestest