Peateos "Maateadus". Ka tema põhimõte on vastastikmõju ruumilise läheduse alusel. Vastastikku mõjuvate nähtuste keskpunktis inimene ja tema teod. Pööras tähelepanu regiooni mõistele, kuid ei jõudnud selle arendamisel Strabost eriti edasi. Arvas, et Jumal on inimese ja looduse vastastikmõju taga ja pani inimesed teatud regioonidesse kindla eesmärgiga (teleoloogiline arusaam). F. Ratzel (1844-1907). Peateos "Antropogeograafia" (tähtsus: tema järgi nim siiani inimgeograafiat antropogeograafiaks) ja "Poliitgeograaia". Asendas teleoloogililise arusaama keskkonna- determinismi konseptsiooniga - inimtegevus on ära määratud elupaiga loodusega. Pooldas pragmaatilist (mitte äärmuslikku) keskk.determ.-i, mille järgi vaid osa inimese tegevusi on looduskeskkonna poolt ära määratud ja just seda osa ja neid seoseid uurib inimgeograafia. 19. saj lõpus polnud veel selge, millised inimtegevused sõltuvad loodustingimustest ja kuuluvad geograafia uurimisobjektide hulka
- Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või populatsioonide rände tagajärjel - Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas - soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost. F. Ratzel (1844-1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks - inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt. - üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu. - Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F