KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE
põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat.
Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide
tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena
4.2 Loodusesse sattumine
Tänapäeval satuvad elavhõbe ja selle ühendid loodusringesse purunenud päevavalgus-
ja kvartslampidest, termomeetritest, baromeetritest ja elektripatareidest. Elavhõbedat
sisaldavad tahkekütused, eriti kivisüsi (antratsiidis 10-4%), mille põletamisel satub
õhku elavhõbedaauru. Osa elavhõbedat jääb tuha koostisse. Et paljud
elavhõbedaühendid on vees rasklahustuvad, siis arvati, et inimestele nad ohtu ei
põhjusta. Mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid aga lahustuvateks
ja lülituvad loodusringesse.
Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02
mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika