madalaim. Järgnevate miljonite aastate jooksul, temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul, toimusid ligniidis muutused, mille tulemusena tekkisid sub-bitumenossed kivisöed. Edasise temperatuuri ja rõhu mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (ing.k - bituminous coals) ja antratsiit. Neid nimetatakse ka kõvadeks kivisüteks (ing.k - hard coal). Selline metamorfoos või kivisöestumine turbast antratsiidiks kannab endas olulist kivisöe keemilisi ja füüsikaliste omaduste erinevust ning seda nimetatakse sageli ka kivisöe kvaliteediks (ing.k - rank of the coal). Koks Koks on tahke karbonaatne sade eraldatud madala tuhaga ning madala väävlisisaldusega kivisöest, millest ebastabiilsed moodustised eraldatakse termotöötlemisel ahjus kus ei esine hapnikku . Protseduur viiakse läbi kuumutades ainet 1000 kraadi juures . Koksi kasutatkse tööstuses ja metallurgias .
pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid. Kuna pruunsütt rõhub järjest paksenev setete kiht, muutub ligniit suurema rõhu ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab kuumus, muutub bituminoosne süsi antratsiidiks, mis on kõige kvaliteetsem süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid. Antratsiidi kohta kasutatakse järgmisi nimetusi: raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Millal võeti süsi energiaallikana kasutusele? 17. sajand. Kuidas on muutunud söe osatähtsus energiaallikana? Osatähtsus on langenud( elektri kasutuselevõtt).
annaabi.ee 
