Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit
moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused
on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed.
Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse
tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste
materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui
nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate
biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba,
pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud
taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste
tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest,
sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid.
Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende
põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist.
Pruunsüsi
annaabi.ee 
