Kreeka ja Rooma teater
Epeisodionides ja exodoses
võis esineda näitleja dialoog koorüfeega (koori juhiga), samuti kommos ("löömine", harilikult vastu
rinda leina või kurbuse märgiks); kommos näitleja ja koori ühine lüüriline laul, mis oli sageli
tragöödia traditsiooniline nutulaul, itk (trenos). Kooripartiid olid struktuurilt stroofilised: stroofile
vastas antistroof, neile võisid järgneda uued stroofid ja antistroofid teistsuguse struktuuriga.
Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor
ei lahkunud tegevuse ajal peaaegu kunagi mängukohalt. Sellistes tingimustes võis tegevuskoha
muutmine näidendis või tegevuse viimine pikale ajavahemikule mõjuda häirivalt. Varane tragöödia
(Aischylos kaasa arvatud) polnud ses suhtes kuigi nõudlik ja käsitas aega ja kohta kaunis vabalt,
kasutades eri tegevuspaikadena selle estraadi eri osi, millel mäng toimus. Hiljem sai tavaliseks, kuigi
annaabi.ee 
