keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järjest sageneb ka värvide koostisainetest põhjustatud allergiate esinemine, mõnikord lausa fataalsete tagajärgedega. Õnneks on olemas poodides ka täitsa looduslikku Henna juuksevärve, millel on palju erinevaid toone. Kuigi enda juukseid heledamaks ei saa muuta. Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele. Amla taltsutab kahused juuksed Amalaki õislehik (Emblica offi cinalis), tuntud ka kui amlapuu ehk inglise keelest otse tõlkides India karusmari (Indian gooseberry) sümboliseerib Indias nooruslikkust ja tervist. Kõnealuse puu viljadel on antibakteriaalne toime ja need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Oluline on kui hakkate juukseid värvima, teha endale selgeks ,mida te täpselt soovite, kas toonida,
Taimevärvid annavad alati veidi erineva värvitooni ja seetõttu on see vaadeldav ka teatud määral kunstina. Taimed annavad üldiselt meeldivaid ja mahedaid toone. Enamik taimevärve, mis annavad punaseid ja koolaseid pesukindlaid värvitoone, sisaldavad värvainena antrakinooni derivaate. Need püsivad kiyl üsna hästi. Madarajuurtes , millega saadakse ilusat pruunikaspunast värvitooni (madarapunast) on põhiline värvaine erepunane alisariin (1,2-dihüdroksüantrakinoon). Antrakinoon on üks esimesi värvaineid, mida õpiti ka sünteesima. (Antrakinoonvärvained on ühed vähestest loomsetest värvainetest, mida on kasutatud tekstiilimaterjalide värvimiseks ja juba ammustest aegadest. Nimelt toodavad mitmed kilptäid punaseid antrakinoonvärvaineid. Tuntuim on Kesk-Ameerikas kaktustel elav ja toituv kosenilltäi, kes produtseerib karmiinhapet. 1kilogrammi kosenilli tootmiseks tuleb kiuvatada 100000 200000 kilptäid. Samalaadseid kilptäisid on ka Euroopa tammedel
annaabi.ee 
