Arnold Schönberg
aastal Prahas. Tänapäeval esitatakse ,,Ootust"
kontsertettekandes, lavastatakse aga haruharva.
Melodraama ,,Kuu-Pierrot" (1912) naishäälele ja kaheksale intsrumendile on Schönbergi
atonaalse perioodi tippteos. Uuenduslik on laulja vokaaltehnika: Schönberg kasutab siin
esmakordselt kõnelaulu, mis on selline vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid
helikõrgust intoneerib ligilähedaselt, pooleldi nagu meloodiliselt rääkides.
Helilooja antonaalse perioodi viimane kompositsioon on kahekümne minutiline lühiooper
,,Õnnelik käsi" (1913), mille Schönberg kirjutas enda libretole. Kompositsioonilt on see lähedane
,,Ootusele" - kas siin laulab üks osatäitja. Tegevus on sümbolirohke ja groteskne.
2.3 Seeriatehnika periood
Pärast peaaegu kümme aastat kestnud loomingulist pausi (1913-1922) jõudis Schönberg
sellise meetodi dodekafooniani ( kr keeles dodeka ,,kaksteist" + ,,phone" heli, hääl), mis saab
annaabi.ee 
