Jean Sibelius
nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta.
Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu
ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende
kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse.
Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud
Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada.
Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha
tõmmates. Millele ja kuidas oleks praegu võimalik oma loominguga truudusevannet anda?
Jõle oleks muidugi kujutleda mõnd oma luulekogust pärit rida kaerahelbepakil (iseasi on
tasuline koostöö elava autoriga, mille puhul autor on teadlik, et värsistab putru).
Sibelius armastatud helilooja
annaabi.ee 
