Amandus Heinrich Adamson
või kujunduse esimesed vilkuvad tähed: Köler, Weizenberg ja Adamson".
Valitseval kohal vene kunsti elus oli 1575. a. asustatud Peterburi Kunstide
Akadeemia, mis 19.saj. keskel oli muutunud ametlikku kunsti kindluseks.
Vastukaaluks akadeemia konservatismile tekkis elulähedane demokraatlik
kunstikäsitlus. Eriti silmapaistvaid tulemusi saavutati maalikunstis.
Demokraatliku suuna suurimaks meistriks raidkunstis sai aga M. Antokolski
(1847-1902), kes lõi jõulisi, sügavalt psühholoogilisi kujusid. Kui Adamson
alustas Akadeemias õpinguid oli opositsioon vaibunud, ent rahu ei olnud
saavutatud.
Noorel Adamsonil tuli eelkõige võidelda suurte majanduslike raskustega,
tasuta ulualust leidis ta Akadeemia pööningul ja toitus esialgu einelaual
saadavast teest ning kaaslaste poolt antud leivast. Rasked elutingimused ei
kõigutanud teda, päeval ta õppis, õhtul istus hilisööni raamatukogus ja täiendas
annaabi.ee 
