Meditsiiniajaloo konspekt
teadusmaailmale (nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse
mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes
Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Loomakaitse viis omakorda
teadusparkide loomiseni (,,loomapiinajad" sunniti ülikoolikampustest välja kolima).
Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud (siinkohal väike kõrvalepõige mehe
eraellu tema abielu olevat olnud õnnetu: naisele, kes oli antivivisektsionist,
39
meeldisid rohkem katseloomad, kui abikaasa...) Magendie õpilane Claude Bernard
(1813-1878), kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks
füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi
diabeedi teooria. Ta väitis, et ,,füsioloogia on teaduslik baas, millel rajaneb kogu
meditsiiniteadus".
Bernardi sõnum 1865, ,,Sissejuhatus eksperimentaalmeditsiini uurimisse":