Eesti kirjandus II kevad
Artur Alliksaar satub selle laine etteotsa.
„Nimetu saar“ ilmub „Loomingu“ raamatukogus ja sedatüüpi tekstidest
satub ta olema esimene (antiutoopiline). Näidendid, millest hakatakse
rohkem rääkima, tulevad just pärast seda.
V loeng
Uus draama ei ole realistlik draama, realistlikku kirjutatakse seal taustal
küll, kuid üldisemas retseptsioonipildis teda pole. 60ndate/70ndate
vahetusel näeme just teatava draamatüübi domineerimist (mudeldraama).
Utoopiate ja antiutoopiate kirjutamine mängib olulist rolli.
Mati Undi „Phaethon, ,Päikese poeg“ lavastab Vanemuise teatris Kaarel
Ird. Alustekst on võetud mütoloogiast „Phaethoni“ lugu ja iseloomulikuks
on ka see, et alustekstiks valitakse suuri ja tähendusrikkaid alustekste
(piibel, müüdid jm). Seda Phaethoni lugu on tugevalt töödeldud ja on
noore vaatepunktilt kirjutatud tekst. Lavastuses laulab näiteks Phaethon
noort Eesti luulet.