Inimloomus on oma olemuses muutumatu
Ideaalühiskonna võimalikkuses kahtles ka Fjodor
Dostojevski. Ta küsis, et kes suudab anda talle garantii, et kui ta satub ühiskonda, kus
valitseb täielik ja täiuslik sotsialism, ei teki tal soovi see kõik vanakuradi vanaema
pärast puruks peksta. Täieliku võrdsuse kehtestamine tähendaks ühtlasi ka isiksuse
kaotamist, mis paraku pole võimalik. Hakates realiseerima utoopiat, arvestamata
inimese isiksusega, jõutakse antiutoopiani.
Antiutoopiad on jõudnud nii kirjandusse kui ajalukku endasse. Kirjanduses kehtib
nende kõigi puhul Dostojevski argument. Kõik inimesed ei ole ühetaolised ning neid ei
ole võimalik kellegi äranägemise järgi klassidesse jagada. Antiutoopias on
peategelaseks kangelane, kellel on vabadus valida, kes hakkab mässama süsteemi
vastu kas või ennast ohverdades. Aldous Huxley teoses ,,Hea uus ilm" peategelane