Meditsiiniajaloo konspekt
tunnustuse alles 1899, pidid ootama oma aega, et leida koht meditsiinis. Uute ühendite
loomine ja arstiteadusse kaasahaaramine oli niisiis veel juhuslik.
Keemia kõrval sai 19. sajandil (selle lõpus) oluliseks farmakoloogiat edasi viivaks jõuks
bakterioloogia, täpsemini haiguse bakterioloogiline teooria. Kujunes välja nakkushaiguste
vastase võitluse metoodika, milles kesksel kohal oli esialgu immuunsuse küsimus. Viimast
püüti tekitada eeskätt bioloogilisi saadusi vaktsiine ja antitoksiine kasutades. Nende
uuringute käigus kujunes aga välja uudne ravimite toime kontseptsioon.
Lõi selle P. Ehrlich, saksa loodusteadlane (Nobeli preemia 1908). Ehrlich oli juba noorelt
olnud huvitatud koevärvidest, ta jätkas uurimistööd ka ülikoolis. Teda peeti erakordselt
andekaks histokeemikuks, koevärvide pinnalt jõudis ta ka oma ,,võlukuuli" kontseptsioonini
farmakoloogias, st, ta eeldas, et kui on võimalik siduda spetsiifilise värviga mingi spetsiifiline
annaabi.ee 
