Helgi Sallo
see, et ta pidi kujunemisjärgus lapsena elama justkui kaht elu. Üks oli nii-öelda
väljanäitamiseks ja teine oli tõeline.
Murdeeas seisab noore inimese ees dilemma: kas omandada vanema generatsiooni
kultuurilised, eetilised, religioossed jt. väärtused või lükata need tagasi ja luua iseenda
väärtussüsteem. See valik kujundab ühed inimesed lojaalseks oma kultuurile, teistest
saavad uuendusmeelsed teisitimõtlejad, kolmandaist aga võibolla isegi iagasuguseid
konventsioone eitavad antisotsiaalid. Helgi mäletab Stalini surmapäeva kui kõik aeti saali
ja lastekoor pidi laulma. Millegipärast ajas kogu see üritus teda õudsalt naerma. Järelikult
oli Helgi Sallo lojaalne oma kultuurile e. eestlusele.
Noorukieas arenevad välja ka huvid. Koolivälisest teevusest mäletab Helgi laulukoore.
Üksinda ta nii väga lauda ei tahtnud, aga pidi seda siiski tegema. Sellega seoses meenub
Helgile, et ta on väga noorelt laulnud Pirita kõrtsus. Seda vanemate teadmata muidugi,