lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad • Selge joonis, vorm • Kujutavast kunstis tinglik võrdlus kubismiga. • Igor Srtavinski Balletid “Petruška”, “Kevadpühitsus” Ooper-oratoorium “Kuningas Oidipus” Sümfooniad • Arthur Honegger “Pacific 231” Sümfooniad Carl Orff “Carmina burana”
19-saj lõpp-20 saj algus. Suur orkestrikooseis, ajaliselt pikad teosed, programmilisus. Anton Bruckner, Gestav Mahler. Impressionism. Pratsusmaa, 19.saj lõpp. Impressioon- mulje. Orestri kõlavärvide peened nüansid, värvilaigud, vaade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Muusikalise vormi vaba käsitlemine. Claude Debussy, Maurice Ravel. Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimhääle uudne kasutamine- nn kõnelaul.
sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis
Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger.
annaabi.ee 
