Katoliiklus
Sellise kahtlustava antimodernismi vaim valitses (teatavate muutustega)
üldjoones kuni Pius XII (1939-1958) ametiaja lõpuni.
Vene õigeusu kirik elas pärast 1917. Aasta bolsevistlikku revolutsiooni üle raske ja verise
tagakiusamisperioodi. Nõukogude riigi juhtkond üritas oma vaateid traditsioonilise riigikiriku
filosoofiaga sobitada ning nii õnnestus tal kirik järk-järgult koostööle kaasata. Sellegipoolest jäi
bolsevistlik või õigemini stalinistlik sotsialismi versioon teravalt antireligiooseks ja
antikristlikuks, mille tõttu said kannatada ka Ida-Euroopa läänekirikud (Poolas,
Tsehhoslovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Jugoslaavias). Sealgi vaheldusid
tagakiusamisperioodid ühiskondliku ignoreerimise ja kaasamise ajajärkudega. Nii katoliiklikud
kui ka protestantlikud Kesk-Euroopa kirikud suhtusid pärast 1918. Aastast tekkinud
demokraatiasse reserveeritult ja ebalevalt. Prantsusmaal mängis katoliku kirik isegi juhtivat osa