Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos
realiseeruda biograafiliselt ja loominguliselt tähendusrikasteks ettevõtmisteks.
Mitut puhku on Smuul kirjutanud oma lemmikkirjanikest ja armastatud kirjanduslikest
kangelastest. Nendes kirjapanekutes on rohkem nimesid, pealkirju ja mõnesõnalisi
iseloomustusi kui süvenevat sissevaadet kirjaniku ja ilukirjanduse vahekorda. Kummati
annavad need kohati loetelu meenutavad ülevaated küllaltki selge käsitluse mitte üksnes
Juhan Smuuli kirjanduslikest sümpaatiatest, vaid ka antipaatiatest, heidavad valgust
sellele, mida nimetatakse kirjanduslikuks maitseks ja mis tähendab alati, mis tahes
lugeja puhul mõnevõrra rohkemat kui lihtsalt ühe kirjaniku ja raamatu eelistamist teisele
kirjanikule ja raamatule. Smuuli eelistusteringi tunnussõnadeks peaks sobima suured
realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka,
mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just