1. Aatomituum koosneb prootonitest(Z) ja neutronitest(N). 2. Prooton-aatomituuma tähtsaim koostisosake, stabiilne, ei lagune. 3. Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 4. Laenguarv ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. (tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga,
3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,antineutriinoks) 5Tuuma ehitus o Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel. o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides.
Tugev vastastikmõju on tegelikult see jõud, mis hoiab kvarke koos. Nõrk vastastikmõju- Kahe neutroni vahel tuumas ja ei rakenda palju energiat. See on tuhandeid kordi nõrgem kui elektromagnetilised jõud. On väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni EHK osakeste vahel, mis omavahel ei tõuku.a. Nõrk vastastikmõju tingib kõigi raskemate osakeste lagunemise kergemateks ( nt neuron laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 14. MIS ON KOSMILISED KIIRED? Saavad alguse tähtede termotuumareaktsioonides. Vabaneb teatud hulk elementaarosakesi, mis jõuavad ka maale. ( Valgus jõuab maale nt 8.3min jooksul). Kosmiline kiirgus on väga suure läbitungimisjõuga. Maa magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse eest ( ka osoonikiht mingil määral). Kosmilised kiired põhjustavad ka näiteks virmalisi poolustel.
annaabi.ee 
