Juhan Viidingu luuleraamat
tingitud ebasuhteid groteskses karnevalivalguses, mis näib mõnikord lihtsalt
lõbus, kuid võib samas olla varjamatult võigas. Igatsust kauni, puhta ja
inimväärse järele ei väljenda luuletaja otsese ideekuulutuse kaudu, vaid
väärolemist objektiviseerivalt, näiliselt osavõtmatu konstateeringu või
deskriptsiooni abil. Tekstides esinev mina on tegelikult tihti luuletajale vastukarva
antimina, teatraalne mask. Autori jaheda erapooletuse tõttu mõjub niisugune
esitlusviis seda rängemini.
Üdilikke luuletusi Eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette
zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut
ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi
annaabi.ee 
