Fašistlike ideoloogiate üldpõhimõtted
ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva
poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud
pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust.
Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal
Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks
etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi,
voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388).
Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena
veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja
eesmärki totalitarismile.
Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism)
rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi
ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi
pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla.