1934. aasta pööre- kelle huvides?
Juhipositsioon läheb ühele grupile ning
rahval puudub võmalus rääkida kaasa riigiasjades. Niisiis ei teostunud vapside ideoloogia
ja seepärast ei saa väita, et 1934. aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik.
Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa
ning Eesti ei suutnud mõlemaga sõdida, tuli leida ühest neist liitlane. Vapside jaoks oli
see Saksamaa. Seepärast nimetas Nõukogude Venemaa vapse fasistideks, kuigi vapse
iseloomustas antimarkism, natsionalism ja proautoritaarsus, puudus neil juhikultus,
militaarne allorganisatsioon, rassipuhtuse maania ja revolutsiooniline mentaliteet ning
sihiks polnud totalitaarse dikatatuuri kehtestamine. Selline Nõukogude Venemaa
suhtumine aitas, aga muuta rahvast vapside vastasteks ning oli suureks plussiks
sotsialistidele. Ning jälgides edaspidiseid sündmusi, ei saanud Eesti riigile partneriks
mitte Saksamaa vaid Venemaa, keda pooldasid sotsialistid.
Samuti ei saanud olla 1934