Nüüdiskirjandus
iiis selle kirjutamise aluseks on üks Underi tekst, millele Kivisisldnik lisab küllalt kliseelikud
paljuski kõnekeeles kasutusel olevad väljendid. See lisandus ei sisalda midagi väga
kujundlikku, originaalseid etafoore või seda, mis üldiselt klassikalist luulet iseloomustab. Siin
saab kokku alusfromelina eesti kõrgluule, mis asetatakse kõrvuti tavapärase eesti argikeelega.
Loomulikult ei saa sellisel puhul rääkida ka klassikalisest lugemisest. Tegemist on mõnes
müttes antiluulega või isegi antiraamatuga, kus esmapilgul ei olegi lugeda muud, kui
absurdseid või sürrealistlikke värsse. Seda teksti on positiivse külje pealt kommenteeritud nii,
et siin on olemas lüüriline mina ehk Viktor Märg. Kivisildnik ise on andnud mõista, et see on
poeem Viktor Kingissepast. See isik ongi subjekt, mis teksti käigus ennast loob. Nii, et see
maailm, mida siin esitatakse, pole valmis, vaid seda alles luuakse. See tekst viitab kogu aeg
edasiminekule või liikumisele
annaabi.ee 
