ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka ülekuumenenud kaljupinnast. Toitumine Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taarid. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased. Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile ligi ning hüppab ootamatult talle turja. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Nimelt võib leopard hüpata nii, et ta ei lenda õhus mitte otse, vaid suunda muutes keerab natuke vasakule ja kui vaja, siis veel paremale. Irbis teeb seda väga huvitavalt. Ta lööb oma selja ja sabaga justkui laineid ning need lained tõstavad ta õhus kõrgemale ja aitavad muuta hüppe suunda
Loomastik Nagu Kameruni taimkate on ka piirkonna loomastik liigirikas. Vihmametsade loomastikku kuulub rohkesti puiseluviisiga imetajaid. Kamerunis on kuus rahvusparki, mis on elukohaks paljudele loomadele. Tihedates vihmametsades võib leida gorillasid, simpanseid, umbes kümme erinevat liiki ahve ja palju teisi loomi. Samuti on vihmametsades palju värvikaid linde ja putukaid. Kameruni savannid on elukohaks elevantidele, kaelkirjakutele, sebradele, antiloopidele, ninasarvikutele. Kameruni savannides elutseb ka jaanalind. Jaanalind on suurim elav lind. Ta võib kasvada kuni 2,4 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 150 kilo. Ta on lennuvõimetu, kuid jookseb kiirusega kuni 65 kilomeetrit tunnis. Kiskjalistest on tavalisemad lõvid, leopardid, hüäänid, gepardid. Roomajatest leidub krokodille, püütoneid ja
Hieroglüüfpüüton(python sebea) on levinud kogu aafrikas lõuna pool Saharat savannides ja metsaaladel. See suur, 3-5 m pikkune madu on suhteliselt sihvaka kehaga, püütonitele iseloomuliku mustriga peas ja keerulise mustriga kerel, kus on kitsad siksakilised selg- külgmised triibud. Tänu sellisele mustrile on ta üsnagi nähtamatu, kui ta liigub rohutihnikus või tihedas põõsastikus. Hieroglüüfpüüton peab jahti suurematele närilistele, lindudele , väiksetele antiloopidele ja teistele loomadele. Ta läheb saagijahile videvikus, päeval aga peitub vaiksetes kohtades. Kohtumisel inimesega püüab hieroglüüfpüüton jääda märkamatuks või kiiresti minema roomata. Ainult harvadel juhtude, kui maole tungiti kallale ja ta on inimese poolt haavatud või kui püüton just kägistas saaklooma, tungib ta enesekaitseks inimesele kallale ja tekitab oma teravate hammastega tõsiseid haavu.
annaabi.ee 
