Kloostrid ja ordud
kasuks. Aadliperede võsudele oli see sõjakunsti kõrval pea ainus alternatiiv.
Esimene mungaordu
Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480 u 543). Ta
asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida
tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku
kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu
kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja
jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus
munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis
mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse
lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril