SEMIOOTIKA AJALUGU II
poleks ka taolist tunnetuse mõistet tekkinud.. Niisugune vaatepunkt sai alguse juba
antiik-Kreekast, kuid tugevama põhja sai alles Descartes`ist alates.
2. grupp filosoofe, kes eelistavad vaba diskursust. Need on nö. filosoof-poeedid, nt.
Heidegger.
3. poliitikud-filosoofid. Ühiskondlikult aktiivsed, seisavad reformatsioonide eesotsas, nt.
Dewey.
Moodsa F. (eriti analüütilise) ajalugu antikantiaanlikult ja antikartesiaanlikult seisukohalt. F. ei ole
progressi.
Kolmes osas käsitleb teaduslikkust:
1. põhiteema -- teaduse filosoofia. Tõestatakse, et nn intuitsioonid, mis on kartesiaanliku
dualismi aluseks, on ajaloolise päritoluga.
2. pühendatud tunnetusele -- kuidas me saame teadmisi. Tunnetus kui täpsete
representatsioonide kogum -- see on ainult üks võimalus ja selle võib asendada