Eesti Kirjanduse Ajalugu II
Raudsepp käis
spetsiaalselt rahvaluule arhiivis materjali saamas ja õppimas, mis kajastub ka keeletarvituses. Koomikavõtete arsenalis on
suurem roll kui „Mikumärdis“. Üldraamistik: külakomöödia, taluõul toimuv, sobib rahvalavadel esitamiseks. Rahvalikke
näidendite kõrval ka „Salongis ja kongis“ (1933), kus tegelasteks kindral, riigiametnikud – siiski komöödia, kuid pole
külakomöödia, pigem inglise tüüpi paradokskomöödia. Raudseppa on peetud antiintellektuaalsuse kandjaks. „Roosad
prillid“ (1934) – situatsioonikomöödia, farsi tüüpi. „Roosade prillidega“ algab loomingu nn lahjenemine, pärast mida tema
tootlikkus siiski säilib, aga palju sisust jääb väheütlevaks. 1930ndatel püüab arendada sõjalis-patriootlikku teemat, nt
Vabadussõja temaatikat („Lipud tormis“), millest vähem teada. Hägustumine ja lahjenemine tuleneb ilmselt suurenevast
ambitsioonikusest, aga tuleb nn sein ette