Auguste Rodin
taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või
vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika
meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat
arhidektuuriga ühendada; see määras nurjumisele ka tema monumentaalse
,,Põrguvärava", milele lõi ta mitmeid suurepäraseid figuure. Sageli pehmetest vormidest
hoolimata pääseb vormikäsitlus Rodini skulptuurides nagu antiikteosteski maksvusele
kogu oma jõus; paisutatud musklid, figuuride kontuurid. Rodin ehitas oma kujud üles nii, et
nende väljendusrikkus ja liikumise mitmekesisus avaneb vaatajaile kogu täiuses, ükskõik
kus nad vaataja suhtes asuksid. Pärast Michelangelot olid seda vaid vähesed kujurid
teinud.
7
Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema
juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud