Hüperrealism ja neoekspressionism
Piltide aineks on enamasti allegooriad ja
paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles
Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega.
Itaalia kunstnikest on neoekspressinistideks nimetatud S.Chia, M.Paladino, E. Cucchi
ja F. Clemente. Kõik nad esindavad avalikult elektilisust, otsestest minevikunsti
tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti. Chia armastas
kasutada antiikplastikat ja Michelangelo ja Picasso eeskujusid. Chia piltides on
esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeerunud figuurid, mis mõjuvad pisut
gigantidena. Chia arvates on kunst isiklik ja subjektiivne identiteedi otsimine.
1980. aastate New Yorgi koolkonda ilmus ka mitu kohalikku neoekspressionisti,
kellest kõige kuulsamad on Schnabel ja Salle. New Yorgis levis ka spontaansemat
ekspressionistlikku tüüpi kunsti. Borofsky soovis vabaneda `jahedast' kunstist, tema