Vana-Kreeka
teosed põletatud savist, mida ei kaeta glasuuriga). Paljud neist olustikulise otstarbega
kujukestest on väga peened ning omavad iseseisvat kunstilist väärtust.
Kirjanduslike andmete põhjal tegi suuri edusamme maalikunst. Hellenismi ajastu maalidest,
mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, samuti freskodest ei ole peaaegu mitte midagi
säilinud. Ettekujutuse neist saab rooma koopiate, peamiselt Pompejist leitud freskode ja
mosaiikide põhjal. Lahtine on küsimus, mil määral oskasid antiikmaalijad kujutada siseruumi;
maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati tõenäoliselt alles hellenistliku ajastu lõpul.
Maastik oli alati tagapõhjaks figuraalsetele kujutistele puhast maastikupilti antiikkunst ei
tundnud. Figuraalmaali ainestik on nagu varemgi tihti laenatud mütoloogiast ja eeposest,
samuti tragöödiatest.
Kuulus maalikunstnik oli Apelles. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene
maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel.
Vaasimaalikunst suri välja 3
annaabi.ee 
