Loogika aine ja ajalugu
siinjuures ka absoluutseid, paratamatuid, matemaatilisi tõdesid) ei saa tuletada ühestki väikesest konkreetsest
baasväidete hulgast. Mõtlemise jaoks ei ole olemas kindlat lõplikku alust, millest kõik muu loogiliselt tuleneb. Mida
keerulisemaid väiteid me tõestada tahame, seda suurema hulga ja seda keerulisemate baasväidete tõesust peame
uskuma. Maailm on tõepoolest väga ebakindel: mõtlemise baas on tõestusteta uskumine.
2 Loogika ajalugu
2.1 Antiikloogika
2.1.1 Aristotelese-eelne periood
Keskajast pärineva legendi järgi leiutas loogika Kreeka filosoof Parmenides (5 sajand e.m.a.) Egiptuses kaljurüngaste
vahel. Tegelikult Parmenides loogikat siiski ei leiutanud, st arutluste struktuuri kui sellist ta ei käsitlenud. Küll aga
põhjendas Parmenides oma filosoofilisi vaateid pikkade arutluste abil. Oletatakse, et Parmenidese väitlusmeetod
pärineb kokkupuutest Pütagorase koolkonna matemaatikaga.
Parmenidese õpilane Zenon Eleast (5 sajand e.m