GRAFITI Janne Jürgens ja Marleen Virve NT3 Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale enamasti omaniku loata. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70
Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti all mõistetakse ehitiste seintele, müüridele vm pindadele joonistatud, kraabitud või värviga pihustatud sümboleid, tekste või joonistusi. Kujutis on ümbritsetud tugeva joonega. Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja
mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni- ja võitlushimuline kultuur. (Cafe TEA 2008) Grafiti on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. (Vikipeedia 2008b) 4
annaabi.ee 
