Erinevate maade mütoloogia. Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks. Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati laialdaselt koguma, talletama ja uurima alles 19. sajandil, kui kooliharidus ja teaduslik maailmapilt olid mütoloogia elemendid tõrjunud vaimse kultuuri ääremaadele. Samas oli romantismi ja rahvusliku ärkamise ajastu kultuuritegelastel tugev kiusatus anda eestlastele antiikkultuuridega võrreldav jumalate ja kangelaste panteon 1 skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena
taimedesse ja järgneb koosluste hukkumine. Sellega on rikutud ka veetsükkel, kuna ei tööta biokeemilised lagunemisprotsessid, bioloogiline produktsioon jmt. Kuigi pöördumatud ainekaod pinnasest on looduslik protsess, on see inimese poolt palju kordi kiirendatud. Lõunapoolsetes riikides on see protsess kiirem tänu suuremale päikeseenergiale. Lõpuks veetsükkel lakkab eksisteerimast ja tekivad ulatuslikud kõrbealad. Seda on võimalik kogeda juba antiikkultuuridega Mesopotaamias ja Põhja-Aafrikas. 12.Vetikatoksiinid siseveekogudes. Toksilised vetikaõitsengud on tõenäoliselt üks akuutsemaid keskkonnaprobleeme sellel sajandil. Põhjus on ühene -- vähemalt osaliselt on tegemist looduslike protsesside ja nähtustega mis ei allu inimese reguleerivatele abinõudele. Teisest küljest on põhjust arvata, et inimtegevus on toksilisi vetikaõitsenguid intensiivistanud. On