EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Jaan Kross esmalt tuntus luuletajana. Esimene "Söerikastaja" (satiiriline luule,
kasutab seda jõulisemalt ja eksperimentaalselt nii vormis kui ka sisus).
Kahetähenduslik pealkiri, ridadevaheline poeetika.
Ellen Niit vabavärsiline luule, läheb ajavaimuga kaasa. Traditsiooniline laad.
Tähtis lastekirjandus.
Ain Kaalep vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst.
Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist).
2 selgemalt teenäitajat: Jaan Kross (eksperimentaalsed võtteid, vabavärssi,
nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised
väärtused).
Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse.
Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja
Kaplinski.
3. Artur Alliksaare luule.
Artur Alliksaar (19231966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate
algupoolel