Gümnaasiumid 19. sajandil
gümnaasiumi, oli Tartu õpperingkonna gümnaasiumides kolm klassi. Kõige
madalm oli tertia sellele järgnesid secunda ja prima. Iga klass jagunes veel
kageks osaks: väikeseks ja suureks jaoks. Klassikursused kestisid ühe
aasta ja õpiti saksa keeles.
1806. aastal määras kuraator F. M. Klinger kindlaks, mida ja millise
nädalatundide arvuga tuleb gümnaasiumiklassides õpetada.
Gümnaasiumikursus oli seega tugeva klassikalise kallakuga. Antiikkeeltele,
-kirjandusele ja –ajaloole kulus üle kolmandiku kogu õppeajast. Kooli
päevarežiim ja sisekord olid rangelt kindlaks määratud. Tööpäev algas
hommikul kell 7:30 pooletunnise palvusega. Õppetöö toimus kella 8-12 ja
pärastlõunal kella 14-17ni. Kolmapäeviti ja laupäeviti olid pärastlõunal
ainult joonistamise ja ilukirja tunnid.
Gümnasistidelt nõuti sisekorraeeskirjade tundmist ja täitmist. Nad
pidid õpetajaid austama ja kuulekad. Sõnakuulmatuse, lugupidamise ja