Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
vaesest klassist noormees tahab tõusta kõige kõrgemale, kas tal see õnnestub või mitte
jne. Stendhal jõuab järelduseni, et ilma eetikareegleid rikkumata pole see võimalik.
Need on siis kaks alget (Balzaci ja Stendhali realism), aga mis saab realismist edasi?
Dickensi realism on sotsiaalne realism, kus kritiseeritakse sotsiaalsetes sfäärides
toimuvad. Sealt võime leida ka küllaltki palju sentimentalismi. Dickensi tegelased on
pigem karikatuurid.
Juba siin tuleb mängu see antiikkangelane – tegelane, kes pole enam ainult poistiivne ja
kangelastegusid läbiviiv. Realismi raames muutub ka ajalookujutlus – tuleb loobuda
tarbetutest sentimentidest; kujutada tuleb keskmist inimest, tegelane ei pea olema
tingimata kõrgemast seisust inimene.
Ühelt poolt tekib arusaam, et kirjanik peab looma pildid elutõest. Näiteks inglise autorid
hakkasid kitsendama oma vaatenurka (et seeläbi anda võimalik tõetruu pilt sellest,
millele on keskendutud)
annaabi.ee 
