(Edgar Allan Poe) Ulmekirjandus - Teadusliku fantasitika elmente on esinnud läbi aegade,varaseim renessansikirjaniku Dante Alighieri ,,Põrku-kujutust".Läbimurdeks sai M:Shelley romaan ,,Frankenstein" (1818).UK arengut mõjutasid teaduse saavutused ja nenede laialdane tutvustus.Ulmekirjandusele,mille eesmärk on käsitleda võimalikk teadussaavutusi,pani aluse J.Verne,,20 000 ljööd veeall"(1870).Tänapäeva UK tegeleb inimeste hoiatamisega katastroofide eest. Utoopia Osaliselt pärineb antiikirjandusest kus on märgat ideallse ühiskonna kujutist.Tuleb kreeka keelsest sonast mis tõlkes on Olematu koht.Mõiste tuli kasutusele Thomas Moori teosest ,,Utoopia"(1516).Teose idee on väljandada inimkonna unistust võrdesest ühiskonnast.Eesti tuntuim utopist on K.Ristikivi,,Imede Saar".Utoopia kõrval on ka negatiivse ühiskonna kujutis Antiutoopia.J.Swifti ,,Gulliveri reisid"(1726)
ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper. Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad. Teoste sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patrioot-likke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Kirjandus - Eeskuju võeti antiikirjandusest ja arendati edasi selle traditsioone. Tegelased olid ühekülgsed, mõistuspärased ja skemaatilised. Kirjanduse funktsiooniks oli inimese kasvatamine. Keel arenes selguse ja täpsuse suunas. Kirjandus muutus kuivaks moraliseeri-miseks. Arenesid novell, romaan ja draama. Tragöödia ja eepos olid aga liiga rangete reeglite kütkes. Primaarsed olid inimese mõistus ja tahe, loogilisus ning selgus. Sekundaarsed olid tunded ja kired. Mood - Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis
annaabi.ee 
