Bütsantsi kultuur
532. a. puhkes Konstantinoopolis suur
ülestõus keiser Justinianuse vastu, mille käigus sai pealinn tublisti kannatada ja maha põles ka
keiser Constantinuse ajal püstitatud Sophia kirk. Justinianusel läks korda ülestõus lämmatada ja nii
andis ta käsu ehitada kiriku ahervaremet kohale veelgi uhkem jumalakoda. Uue kiriku püstitamisel
töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Kiriku ehitamisel ei hoitud raha kokku. Siseviimistlusel kasutati
palju marmorit, mida saadi kivimurdudest ja antiikhoonetest. Riigikassa andis suurtes kogustes
väärismetalle, vääriskive ja elevandiluud. Hagia Sophia projekteerisid kreeka arhitektid ja
matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Kõige kaunimad olid aga just öised
jumalateenistused, kui kiriku keskosa valgustas 6000 õlilampi. Kiriku konstruktsioon õnnestus
nõndavõrd hästi, et pidas vastu kõigile Konstantinoopolit vapustanud maavärinatele. Pärast
Konstantinoopoli langemist 1453. a