Klassitsism
sajandil.
Temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatuimad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised
maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid
suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel olid sageli
teatraalsed poosid. Tegevus oli koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil on vähe detaile. Kunstnikud
pöörduvad tagasi antiikbareljeefide ja Herculaneumi freskode frontaalse ülesehituse juurde. Kaine
dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad
neoklassitsistlike maalide tõsidust.Elavat loodust kujutati harva. Kunstnikud püüavad loodust
parandada, et saavutada täiuslikkust. „Ideaalse ilu“ saavutammiseks oli vaja hästi tunda anatoomiat
ja proportsioone. Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja –reljeefe.Maalil domineeris joonistus, taotleti
lineaarsust ja plastilisust
annaabi.ee 
