allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. Hufu püramiidi tipus on umbes 10 ruutmeetrise läbimõõduga plats, kuid tõus sinna on nüüdseks kahjuks keelatud. Ka pääs hauakambrisse on hiljutise restaureerimise järel niivõrd piiratud, et meietaolistele lihtinimestele osutub see võimatuks. Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga, nagu uuringud näitavad, kolm meetrit. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest",kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn. Päikeselaev, mille 1954. a. juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20- tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. Arvatakse, et just
Kaljusügavusse raiutud hauakambritesse viis püstine saht. Paljud mastabad ei jäänud ilult ja arhitektuuriliselt lahenduselt maha püramiididest, olles teinekord isegi rikkalikumalt ilustatud. Hufu püramiidi ümbruses on lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest", külgede pikkused vastavalt 49,5, 49 ja 46,9 m, kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga kolm meetrit. Hufu püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia, mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore. Püramiide oli ehitatud varemgi ning neid kerkis arvukalt ka pärast Cheopsi püramiidi valmimist,