Keskaja ja vararenessansi kirjandus
muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse
taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu
rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku.
Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge.
Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham:
antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid
tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult
peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on
tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest.
Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma