aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-lise tsingisisaldusega asju on leitud eelaajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17. sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikaajast, kuid siis peeti seda väärtuslikuks kraamiks. Paracelsus PUHAS TSINK LÄÄNES Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17. sajandil ja 18.sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla
Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega