Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
sammaskäikudes viibisid vabad ateenlased arvatavasti meelsamini kui oma kodudes, mis olid
üsna algelised, kui hakata neid võrdlema vanade idamaade omadega. Argipäevane elutegevus
keerles aga agoraa (Vt Antiigileksikon I, lk 17), s.o linna peaväljaku ümber, mis kasvas ja
muutus koos linnaga. Ateena akropolile püstitati mitmeid templeid. Tähtsaim neist oli
Parthenon (kr. 'neitsiruum'), neitsiliku Athena marmortempel, mis oli 70m pikk ja 31m lai dooria
peripteer (mõisteid vt Antiigileksikonist), mida ümbritses 8x17 peaaegu 10m kõrgust sammast.
Cella's paiknes kullast ja elevandiluust Athena kuju. Parthenoni ja ka teiste suurte
monumentaalehitiste arhitektuuris eelistati kõverjoont sirgele joonele, nt stülobaat ja sammastik
on mõlemad kõverjoonelised, seda iseloomustab mõiste entaas (Parthenoni entaas on 1,75 cm) -
sammaste diameeter väheneb keskelt üles- ja allapoole liikudes, tekitades kaarja elastse
voolujoonelise tunde
annaabi.ee 
