kõrvale tulevad 20. sajandi alguses reaalkoolid. (Udalõh 2010) 19. sajandi lõpul hakkas retoorika omandama halvustavat tähendust ning retoorikaõpinguid kaotasid oma senise tähenduse. See oli pika protsessi tulemus, mis sai alguse renessansiajastust, mil retoorikaõpetusest kujunes üsna ühekülgne Cicero stiili jäljendamine. Rünnak ei olnud mitte kõnekunsti vastu üldse, vaid tegemist taaskordse aasia ja atika stiili konfliktiga. Kui renessanss- ja klassitsismiajastu antiigiihalus toetasid kreeka ja rooma eeskujudele toetuvaid retoorikaõpinguid, siis romantismiajastu vastandas end klassikaliste normide matkimisele ning see oli üks põhjus, miks retoorikaõpingud kaotavad oma tähenduse. (Aava 2003: 34-35) Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. 19. sajandil pejoratiivse halvustava tähenduse omandanud retoorika saab aga uue tähenduse ja rakenduse 20. sajandil. (Aava 2003: 35) 1.7 Eestikeelse kõnekunsti areng 19
Oluline oli ka selle inimese eneseteostus. HUMANISM inimesekeskne maailmavaade Tuntuimad renessansiaegsed kirjanikud: Boccacio, Petrarca, Dante Alighieri Oluliseks sai algupärandite lugemine, toimus nn tagasipöördumine allikate juurde.( nt Lorenzo Valla tõi välja selle, et Constantinuse kinkekiri on võltsing) Väga suureks eeskujuks humanistidel oli filosoof Cicero ( tema poolt kirjutatud ladina keel kinnitati õigeks ladina keeleks, keskaja ladina keelt hakati põlgama ) Antiigiihalus aitas kaasa ladina keele hääbumisele. Hakati uuesti pöörama tähelepanu kreeka keelele ja kultuurile ja avastati uuesti antiikmütoloogia ning Euroopa kõrgklassi seas said populaarseks maskiballid kus riietati end antiikmütoloogia tegelasteks. MAADE AVASTUS · 1450. aastateks oli levinud arusaam, et maa on kerakujuline. - mõõtmed mõnevõrra väiksemad ( 1/3 võrra ) · Tuntud oli Euroopa Aasia Aafrika
annaabi.ee 
