Kirjutavad naisena: Hélēne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel
tõelusekujutist, millel kaasaegne kultuurisüsteem põhineb. Seepärast võrdleb Cixous
naisi muttidega, kes kaevavad tunnelit läbi neile määratud pimeduse:
"Elame ajal, mil miljonid mutid närivad läbi igivana kultuuri juuri. Kui üritus
õnnestub, hakatakse kõiki lugusid jutustama uutmoodi, tulevikku ei saa ette näha"
(Cixous & Clement : 65).
Naiskirjutuse kriitika
Erilist naiste keelt või kirjutusviisi on kritiseeritud kui utoopilist ja antihistoristlikku.
Kui sümboolset korda nähakse koondava tähendussüsteemina, mis määratleb
täielikult meie maailmavaate (viisi, kuidas näeme tegelikkust), siis peaks sellele
vastanduv "keel" paiknema väljaspool ühiskondlik-kultuurilist süsteemi. Säärane
ideoloogiliselt puhas ruum väljaspool Isa Seadust asetseks paraku ka väljaspool
7
ajaloolist tegelikkust