"antigeenantikeha" - 1 õppematerjal

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

*Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp. *reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad. 2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas,