Toidulisandid
mille kogust ei normeerita, vaid neid lisatakse vastavalt vajadusele.
Säilitusained
Kergesti riknevate toiduainete paremaks säilitamiseks ning mikroobide elutegevuse
takistamiseks lisatakse neile toiduainetele konservante ehk säilitusaineid.
Tuntumad säilitusained on bensoe-hape ja sorbiinhape ning nende Na- ja K-soolad, mida
looduses leidub mitmesugustes marjades (jõhvikates, pohlades, pihlakates, murakates).
Sorbiinhape on antifungitsiidse toimega: surub alla hallituse arengu. Bensoehape
pidurdab aga pärmiseente ja bakterite kasvu. Keediste, mahlade, karastusjookide,
maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamisel on lisaainetena käsutusel enamasti
sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Väävliühendeid (E220-228) kasutatakse
peamiselt tooraine säilitamisel, vältimaks selle värvi muutumist, samuti kuivatatud
marjade, kartulihelveste ja viinamarjaveinide puhul. Nitriteid ja nitraate (E250-251)